Märtsis…

…võtsid meie 12.ndikud osa vabariiklikust konkursist: Nutikalt netis – õpilaste ja õpetajate omaloomingu konkurss.

Eesmärgiks luua interneti ja/või nutiseadmete ohutust ja võimalusi tutvustavaid teste, ristsõnu, koomikseid ja videoid. Meie tegime koomikseid. Parimaid neist võid vaadata siit.

 

 

 

Veebruaris…

…uurisime õpetajate käest, kas ja kui palju nad kasutavad koos õpilastega (tunnis) erinevaid tehnoloogilisi vahendeid – sülearvutit, tahvelarvutit, mobiile. Tulemus on siin:

nutivahendid tunnis

Tundub, et sügisene HITSA koolitus, mille jooksul pidid õpetajad tahvelarvutiga sõbraks saama, on hakanud vilja kandma.

Jaanuari…

…13.-ndal päeval toimus Pärnu digipöörde 4.koolituspäev meie koolis. Valmistasime selle ette koos Tammsaare kooliga.

Kõigepealt rääkisid õpilased Heleri Sepp ja Kätriin Taal ühest oma ööpäevast. Nimelt mõõtsid nad detsembris ühel päeval minutilise täpsusega oma internetikasutust (sõltumata vahendist, millega netis käidi). Valitud oli päev, mil nad mõlemad olid kodus, mitte trennis või huviringis. Tulemuseks – ühel pisut vähem, teisel pisut rohkem kui kuus tundi. KUUS TUNDI ööpäevas!

tüdrukute esitlus

Järgmisena andsime kõigile kohaletulnuile võimaluse omavahel arutada, kuidas digipööre on nende koolis toimunud.

13jaan saalis

13jaan saalis 2

13jaan saalis 3

Mõtisklemiseks oli 8 küsimust:

  • Mis oli kõige suurem hirm enne digipöörde algust? Kas see probleem on saanud lahenduse?
  • Kuidas motiveerida õpetajaid arendama enda digioskusi ja kasutama tunnis digivahendeid?
  • Kui tihti peaks õpetaja digitunde tegema, kas on mingid kriteeriumid?
  • Kas digipöörde ajal on teie koolis arvutiturvalisus pigem kasvanud või kahanenud? Miks?
  • Milliseid muutusi õpetamises või õpetamise metoodikas on digipööre teie tunnis/ koolis ellu kutsunud?
  • Mis või kes on olnud kõige suuremaks abiks teie koolis digipöörde algatamisel ja elluviimisel?
  • Kuidas teeks digipööret õpilased, kui see oleks nende teha?
  • Mida võiks õpilased ühiselt ära teha digiprojekti raames – õpetajate juhendamisel? 

13jaan küsimus1 13jaan küsimus2 13jaan küsimus3 13jaan küsimus4 13jaan küsimus5 13jaan küsimus6 13jaan küsimus7 13jaan küsimus8

Õpetajad olid hingega asja juures ja aruteludest kujunesid tõelised kogemuste vahetused.

Seejärel rääkis Mart Laanepere uuest koolist ning digipädevustest – definitsioonidest ja kontrollimisest.

Mart Laanpere 13jaan

Mart Laanpere 13jaan 2

Päeva lõpuks toimusid viis töötuba, kus tutvustati keskkondi: Blendspace – materjalide koondamiseks ja jagamiseks, Nearpod – interaktiivse tunni loomiseks, Blubbr – videotestide tegemiseks, Classtools – palju väikseid hariduslikke mänge ja Sway – uus esitluste tegemise keskkond. Huvilisi jätkus igasse tuppa.

Detsembris…

…on vahekokkuvõte linna digipöördest.

Ja aeg meilgi mõelda, mis ja kuidas edasi.

Tahame läbi viia sarnase küsitluse, nagu aasta tagasi – milliseid keskkondi kasutavad nii meie õpilased kui ka õpetajad. Uurida, kas siin on mingeid muutusi toimunud.

Tulemas on reaalainete õppetoolisisene digi(nuti)koolitus.

Bioloogia õpetaja valmistub oma tunnis liitreaalsust kasutusele võtma.

Jaanuaris on viimane linnas toimuv koolituspäev. Seekord oleme korraldajad meie koos Tammsaare kooliga. Praegu püüamegi välja mõelda, mida põnevat teistele töötubades näidata-õpetada.

Novembris…

…alustas keelte õppetool diginippide sisekoolitustega.

Saksa keele õpetaja käis Tartus digikoolitusel ja oli tagasi jõudes õhinat täis. Ta natuke veel harjutab ja varsti julgeb juba nutitahvliga tundi ka minna.

Ühe õpetajaga uurisime kolm (öö)päeva, millises keskkonnas oleks kõige targem ja tulemuslikum fotokonkurssi korraldada. Läbi sai katsetatud suur hulk võimalusi.

3D-printeriga on seni oma asju printinud ainult õpilased. Mõni õpetajagi on huvi tundnud, aga printimiseni pole veel jõudnud. Arhitektuurisuuna õpilased kasutavad 3D-d EKA poolt läbiviidavatel kursustel. 12.klasside õpilased jõuavad 3D-printimiseni disainikursuse raames.

12a klassi 3 rühma (IT-suunast) võtavad osa 3D-printimise õpiku koostamise kursusest. Seda koolitust viivad läbi Eesti 2.0 ja Mart Laanpere (TÜ).

poisid 3D printerit uudistamas

Põnevil poisid uudistamas 3D-printeri tööd.

Ergo 3D 60%

Star Warsi tegelane ärkab kohe ellu.

 

 

Oktoobris…

…algas aktiivsem tahvelarvutite kasutamine.

Kui esialgu võis igale soovijale kindlalt lubada, et ta saab oma tundi kuni 32 tahvlit kaasa võtta, siis õige pea pidime sisse seadma registreerimisvormi. Nii on õpetajal ka parem oma tööd organiseerida.

Eriti hoolega täiendavad oma tunde tahvelarvutitega võõrkeelte õpetajad. Aga ka keemia ja matemaatika õpetaja. Sülearvuteid on kasutanud kunsti ja ühiskonnaõpetuse õpetajad.

tahvlitega keemia tunnis

 

tahvlitega vene tunnis

Oktoobri alguses ärkas uuesti ellu ka meie kooli facebooki leht:

fbavapilt

See on osutunud väga tõhusaks uudiste ja toimunu jälgimise kanaliks.

Pärnu digipöörde…

…raames toimuvad igal kuul koolitused.

Tänaseks on toimunud kolm koolituspäeva: Kuninga ja Vanalinna kool, Ülejõe ja Rääma kool ning Raeküla ja Toimetuleku kool.

Jaanuaris on meie ja Tammsaare (endise Vene) kooli kord.

Septembris…

…algas meie koolis HITSA Tuleviku õpetaja koolitus: Õpetaja professionaalne areng digiajastul.

Koolitusest võtsid osa 12 digiärksamat õpetajat.

Esimestel nädalatel toimus e-õpe ja meil oli suurepärane võimalus proovida, kuis on olla e-õpilane.

4. ja 5. nädal olid kõige tähtsamad – pidime kõik julguse kokku võtma ja vähemalt ühe digitunni tegema.

6.nädalal toimus esimene reaalne kohtumine koolitajatega. See oli tore töine päev. Saime uusi nippe ja kuulasime, kuidas kolleegidel digitunnid õnnestusid.

HITSA ja KadriKõrre

HITSA ja Kaia

HITSA ja õpsid2

Saime koolile väga olulise asja – tahvelarvutite laadija. Nüüd saab hakata tahvlitega tunnis käima ja ei pea muretsema laadimise (keerukuse) pärast.

tahvlite laadija

Mais…

…tuli teade, et Pärnu linn asub oma koole digipöörama. Loomulikult võtame meiegi sellest osa. Vaata täpsemalt: Parnu_linna_digipoore

Meie kooli suuremad eesmärgid on:

  • soovime saavutada taseme, et neljandik meie õpetajatest kasutab aktiivselt (sõltub õpetatavast ainest ja tunnikoormusest) oma tundides arvuteid ja nutiseadmeid, teine neljandik aeg-ajalt ja kolmas neljandik on katsetanud tunnis nutiseadmete kasutamist;
  • loodame, et õpetajate toas on täiesti tavaliseks vestlusteemaks saanud uued nutivõtted ja –vigurid.

*********

Just neil päevil ostsime 36+2 tahvelarvutit. Nüüd on vaja välja mõelda, kuidas sügisel neid ja sülearvuteid kõige lihtsam transportida oleks korruste vahel, et vahendite tunnis kasutamist võimalikult mugavaks teha.

 

Veebruaris…

… on plaanis järgmine tõsisem koolitus “Arvuti abil õppematerjali loomine on nagu kudumine või hööveldamine ehk siis puhas käsitöö”. Algul juhatab meid loovuse radadele kunstnikust Kunstikooli õpetaja ja siis jätkame juba arvutitega ning proovime mõnd töövahendit, mis peaks tundi pakkuma põnevust nii õpetajale kui õpilastele.